20160312

Laisa inimese linnujaht

2013. aastal kui estbirding korraldas avatud linnuvõistluse nime all Ökoralli, juhtus nii, et kogu aeg Taevaskojas käiku edasi lükates, jõudsime Monikaga oma jalgsiretkega sinna päev-paar pärast vesipappide lahkumist põhjapoolsematele aladele. Et sel aastal sama ei juhtuks, võtsin Taevaskojas käigu ette möödunud pühapäeval, et kindel punkt sealt ära võtta. Eks ta natuke laisa inimese linnukoht ole, aga lind on lind ning eks aega otsimaks mõnd teist head jõeköstri talvituspaika nappis samuti. Kuigi ökorallist on juba enam kui aastake möödas, on ikka veel raske harjuda motoriseeritud transpordiga linde otsima minna, aga hetkel oleks jalgsiretk olnud natuke liiast – loksusin kohale ühistranspordiga.

Vesipappe leidsin üles kolm, sisemaal pesitsevate rähnide nimekirjale sai joon alla tõmmatud ning nimekirja lisandus ka paar oodatud kohalikku värvulist. Kokku aasta nimekirjas nüüd 48 liiki. Peatselt lisan jooksva aastanimekirja ka blogi serva.

Järgmisi plaane pole veel paika pannud. Aega napib. Estbirdingu kevadretkele minna ei saa, kuigi too oleks üsna kasulik retk mereliike arvestades. Esimene tõsisem linnurallitamine tuleb märtsi viimasel pühapäeval, mil toimub juba 15. korda linnade linnuralli. Sel korral tuli mõte mitte võistelda kodulinnas vaid valida välja üks Eestimaa linn, mis pole 15 aasta jooksul veel kordgi võistlusel osaletud.
Pühapäeval läbi Kiidjärve jalutanud, peatus omal algatusel minu kõrval kena väike auto, mis transportis mind Taaralinna tagasi. Plaan oli liikuda ühistranspordiga, sest eeladsin, et minu võssa kasvanud näost ei ole võimalik tuvastada eeskujulikule priiküüdi taotlejale omaseid näo jooni, aga imesid juhtub. Igatahes tänud oranžile autole ning autos mänginud retro.fm-i pala ka tänaseks blogilooks, meenutamaks lapsepõlve.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar