Mõni nädal tagasi seisin kerge peavaluga Tartu bussijaamas ja ootasin mil saabub SEBE ratastel karbike, mis mind pehme ja sooja kodu rüppe sõidutaks. Möödunud õhtu oli ilmselgelt veninud pikemaks kui ma seda „plaaninud“ olin. Ilm oli tänavuse suve kohta tavatult kõle ja vihmane ning inimesed kergelt tusased. Täiesti juhulikult kohtusin ühe kunagise tuttavaga, kellega selline pisut kummaline vestlus toimus. Jõudsime muu jutu kõrval järeldusele, et mitmed inimesed seisavad bussijaamas ja lihtsalt jälgivad inimesi. Sa pole ainuke! Küsimus polegi vist selles, miks sellist salajast tegevust harrastatakse. See on lihtsalt selline spontaanne tegevus üksi tegevusetult seistes.

Bussis valisin endale koha eelviimases pingis ning minu taha maandus üks tütarlaps, kes koheselt seal endale magamisaseme valmistas ning uinus. Enese tooli seljatoe alla lasknuna, nägin teda kahe tooli seljatoe vahelt. Silmitsesin viivu uninunut, sest inimesi on huvitav vaadata, ärge küsige miks, ning uinusin.

Mingi aeg hiljem ärgates ning silmi avades oli mu pea just sellises asendis, et esimese asjana nägin sealt samast toolide seljatugede vahelt seda tütarlast. Ta ei maganud enam, vaid oli oma eksleva pilgu naelutanud minule. Pilk kestis vaid hetke, kuid see pilt mis mulle silmi paistis, pani mind peaaegu naerust turtsuma. Vaevu suutsin end vaos hoida. Teolt tabatuna läksid ta silmad suureks kui öökullil. Sulgesin viisakalt uuesti silmad ning keerasin pea ära, rinnus naerupahvak tukslemas. See hetk lihtsalt tundus nii koomiline. Kuulsin kuidas ta tagumises pingis istuli tõusis ning mõni peatus hiljem kiirustades bussist lahkus.

Loo moraal oleks selles, et kui sa jälgid inimesi enda ümber, on suur tõenäosus, et keegi teine teeb seda sama. Ent kui inimeste jälgijate pilgud omavahel kohtuvad vallandub osapooltes tugev hirmu-häbi laine, just kui tehtaks midagi ülimalt keelatut. Hirmul on suured silmad. Tühine pilk põhjustab arusaamatut kohmetust. Kuid läheb pisut aega ning me võime end leida end taas samu salajasi jälgivaid pilke heitmas.

Tänane lugu postituse lõppu tuleb siis filmist, mis on tehtud raamatu "Kneller's happy campers" ainetel. Nii sobilik antud filmi kui ka siis postituse lõppu.

0 aga…: