Otsustasin, et tänasega (nüüdseks juba läbi saanud päevaga) loen enese jaoks avatuks ketsihooaja. Leidsin kapist juba detsembris varutud kordagi kasutamata paari, sõlmisin paelad ja lippasin välja kondama. Kui aus olla, oli esmalt plaan kõigest suitsu ostma minna, aga kuidagi ei raatsinud koheselt koju tagasi jalutada. Mulle meeldib käia kingadega, mulle meeldivad mu "roomikud", plätufänn just pole, aga leidnub mugavaid neidki, ent ketsidel on kuidagi selline lendamapanev mõju. Esimesed sammud ketsidega üle pika talve on kuidagi ebalevad – kannad justkui kaoksid alt –, ent harjumine tallaga maale lähemal olemisega saabub ruttu ning poe trepile jõudes oli tuul tiibades. Kõik vajalik kaasas siblisin siis mööda asulapiiri ringi. Värske haavapalgi lõhn, lindude koor, veel koltund lehti kandva vahtra sahin ning sudupilvedes taevas andis üle pika aja jälle hea enesetunde. Mitte et mul nüüd kõik nii halvasti viimasel ajal oleks olnud. Lihtsalt väikesed pahalased ei ole mitmed päevad korralikult toast välja lasknud ja sootuks tekkidesse mässinud. Nüüd oli siis võimalus kevadesaabumiserongile hüpata. Tõsi, metsaalused veel ketsikõlbulikud polnud, ent kauaks seda lund sinnagi enam jätkub.
Veel kuu aega tagasi oletasin, et lund on meil maiski põlvini, aga võta näpust. Hoov on lumest puhas. Mis aga teleuudiste taustal veelgi üllatavam, mitte kusagil ei ole vett. Igal aastal tuleb kasvõi pärast lumetut talve hoovi keskele lohku paras paberlaevukeste lomp, kuid sel aastal võib plätudega üle hoovi otse sauna jalutada. Tartus kaitstakse liivakottidega Supilinna, Jõgevamaal õhitakse kopratamme, Pärnumaal sõidetakse paatidega autost suvilasse, kuid siin nagu poleks lumest vett alles jäänudki. Päris raudteetammiäärsetele niitudele pole pilku heita jõudnud, kuid eeldatavasti pole sealgi veetase nii suur, et mais koolipoisse parvetama ja isegi ujuma meelitada, kuigi selliseid aastaid on olnud mitmeid. Huvitav oleks teada, mis sai sellest paksust lumest.
Ent mitte ainult lumi ei kao müstilisel kombel olematusesse. Aga sellest juba mõni teine kord.
Postituse lõpetav lugu tuli peaaegu juhuslikult. Sirvisin oma igaks juhuks ära märgitud loolinkide nimekirja, teadmata, mida lõppu lisada (tavaliselt ma tean lugu enne kui postitust kirjutama hakkan). Päris sellist õiget lugu ei leidnudki, kuid lesser of two evils sai lõpuks välja valitud. Kui postitus välja jätta, on lugu ju tegelikult päris hea.
0 -:
Postitage kommentaar